Kirjatark Tartus seiklemas

14. novembril käisime Kirjatargaga Tartus, Ülikooli raamatukogus ja Kroonpressis.

Tartu Ülikooli raamatukogus

Tartu Ülikooli raamatukogu avanes meie ees värvilõhnasena  – just lõppes remont, mis pidi kestma ainult aasta, kuid kestis kaks aastat. Maja avati kasutamiseks 1. novembril. Majas on palju uut ja seda kõike läksimegi oma silmaga üle vaatama.

Suured muudatused on toimunud raamatukogu fuajees. Üllatused algasid juba riidehoius, kus meid ei oodanud riietehoidja, vaid oma üleriided pidime panema mündiga lukku käivasse kappi.

Ka raamatukogu kohvik “Gaudeamus”  on kolinud fuajeega samale korrusele ja on avatud kõikidele.

Esimesel korrusel on nüüdsest avahoidla, kuhu võib minna iga lugeja. Raamatukogude ühisest e-kataloogist ESTER leitud kohaviida järgi saab seal vajaliku raamatu ise üles otsida. Avahoidlas on enam kui 800 000 raamatut. 

Kuigi maa-alustes hoidlates on remonditööd lõppenud, läheb veel mõni kuu aega, kuni kõik kogud saavad ettenähtud kohtadele paigutatud.

Tarka kappi tutvustas meile giid Evelin Arust. Kõige rohkem soovitud raamatud sai panna soovjärjekorda. Kui raamat tagasi tuuakse, siis ei saadeta seda hoidlasse, vaid pannakse kappi, kust sama raamatu järgmine soovija saab selle kiiremini kätte.
Arstiteaduse tudengid saavad inimkeha õppida Ferdinandi kaasabil.
Raamatukogu fondiruum keldrikorrusel.

 

Raamatuid saab tagastada raamatukogu seina sees oleva tagastusautomaadi kaudu. Masin sorteerib teosed raamatul olevate koodide järgi nelja erinevasse kasti. Kui kood on loetamatu, või puudub, siis suunatakse raamat viiendasse kasti, kust raamatukogu töötaja need raamatud üle vaatab.
Suur lugemissaal, kus võib vaikse häälega rääkida ja mugavatel toolidel lõõgastuda. Taustal paistavad erineva suurusega grupitööruumid, mis mahutavad 4-16 inimest ja kannavad Eesti kohtade nimetusi. Meie tundsime rõõmu Häädemeeste grupitööruumi nägemise üle. Ka väiksemate lastega saab tulla raamatukokku  lugema ja kui nad sellest ära väsivad, siis saavad minna mängutuppa.
Lugemissaal, kus tuleb olla väga vaikselt, et teisi mitte segada. Kohe näha, et sessini (eksamiperiood) on veel palju aega.
Muusikafondi töötaja demonstreeris meile grammofoni.
Digitaalne laenutusautomaat. Laenutus- ja tagastusautomaat ning Tark kapp töötavad nii ID-kaardi kui ka eraldi väljastatava (soovi korral) lugejakaardiga.
Remondi käigus renoveeriti ka individuaalkabiinid, mis on teadlaste ja doktorantide seas alati olnud väga populaarsed. Seal saab segamatult õppida ja uurimistööd teha. Individuaaltööruume on kokku 56 ja nad mahutavad ainult kirjutuslaua ja tooli. Ruumi pääses valgus ainult laeaknast.
Aktiivseks puhkamiseks on eraldi ruumis jõusaalist paljudele tuttavad vahendid: velotrenažöör, sõudeergomeeter, jooksumasinad, hantlid ja matid. Puhkeala juures on eraldi ruum, kus saab kaasavõetud toitu süüa.

Kroonpressis

Trükikoda Kroonpress on Baltimaade juhtiv trükikoda. Külastasime seda suurettevõtet, et oma silmaga näha, kuidas valmivad ajalehed ja ajakirjad. Trükitakse näiteks ajalehti “Postimees”, “Õhtuleht”, “Pärnu Postimees” jne. Meie ekskursiooni ajal küll ajalehtede trükkimist ei toimunud, aga masinad olid töös, sest valmisid erinevad reklaamlehed- ja ajakirjad, nii Eesti kui ka välismaa tarbeks. Oma tööd müüakse üheksasse välisriiki.

Kroonpressi tutvustas meile Elari Kingo.

Kirjatarga tiim Kroonpressi hoone ees.
Ohutuspeegli kõverpeeglis.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Trükivärvimasinad: sinine, punane, kollane, must. Masinaid võisime lähemalt uurida, kui olime hästi ettevaatlikud ja ohutuse mõttes hoidsime ka käed taskus.
Iga leht läbib 4 erinevat värvitrükki. Läbi suurenduse võisime näha, et kogu trükitav pind koosnes väikestest värvipunktidest.
Kroonpressi laos on 3000 rulli paberit, mis on pärit Põhjamaade metsades kasvavatest mändidest.
Näide paberirullide kõrgusest. Vihje! Ingeliina pikkus on ligikaudu 1.30 m.
Mahtusime ka meie koos paberirullidega pildile.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Valmis lehed lähevad pakketsehhi.
Selle päeva Postimehe trükkimiseks vajalik paberi kogus. Kroonpressis kasutatakse kvaliteetset paberit, mida transporditakse umber 1200 kilogrammistes rullides. Väikese arvutamise käigus selgus, et igal päeval kulub Postimehe trükkimiseks ligikaudu 180 60-aastast puud.
Johannes-Aleksander masina käppade vahel. Sellise masinaga tõstetakse 2-tonnist paberirulli.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Video1: Ajalehtede esikaane katmine lakikihiga.

Video2: Ajalehtede Ameerika Mäed.  18 miljonit eurot maksis kõige uuem trükimasin.

Video3: Trükimasinas saab valmis 10 lehte sekundis.

Video4: Trükimasina ületamise sild. Trükimasinat läbis 100 000 RIMI reklaami.

 

Fotod ja videod: Anne Aasamets ja Kätlin Laur.