Karantiini rutiin on oluline, et eraldatuses vaim ergas ja terve püsiks. Samas kõik see, mis ühes “tavalises” isolatsioonipäevas rutiini murrab, teeb topeltrõõmu.
Kolmapäev, 8. aprill. Päike paistab! Õnneks!
Esimene varahommikune toiming on hüpata trikoosse ja sõita järve äärde. Igahommikune suplus äratab üles ja häälestab mind toimekale päevale.
Mina õpetajana olen jäänud truuks oma kabinetile koolimajas ja kodukontorit sisse seadnud ei ole. Pärast hommikusööki väntangi koolimajja, et seal tunde ette valmistada, õpilastele tagasisidet anda ja oma klassi õpilasi nende õppimises toetada. Tühi klassiruum on tegelikult trööstitu ja koolimaja on hiiglavaikne. Seepärast olengi oma ruumi “õppima” seadnud 6.a klassi poiste meisterdatud vedruussid, kelle kohta ma siis vastavalt ainetunnile kas bookworm või Bücherwurm ütlen. Mõlemad tähendavad eesti keeles raamatukoid. Vahel näeb koolimajas ka teisi õpetajaid, kes väidavad, et neil on vaja lilli kasta või võtavad klassist mõne raamatu. Tegelikult olen ma kindel, et nad tunnevad lihtsalt kooli(m)elust puudust.
Tänast rutiini murrab see tore üllatus, et minu ühel lemmikbändil Trad.Attackil tuleb välja uus album. Esifännidele saadeti uued plaadid juba koju kätte ja selle kuulamiseks korraldan väikese privaatse välikontserdi.
Kui muusikaelamus käes, päikeseakud tangitud ja kohvipaus tehtud, siis tuleb kindlasti ka sporti teha. Nagu igal päeval. Eelistatuim tegevus on discgolfi mängimine, aga samuti sobib hästi metsas kõndimine. Täna valin discgolfi, et harjutada puttimist.
Kolmapäev oli hea päev! 😀 Päikest oli, tööd oli, head muusikat oli, liikumist oli ja ka armsaid inimesi oli! ♥
