Muutuv koolimaja

Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis liiguvad juba ammu jutud koolimaja rekonstrueerimisest. Et rohkem sellest teada saada, pöördusime otse kooli direktori Erli Aasametsa poole.

Mida remondi käigus tehakse?

Räägime kõigepealt sellest, mis meil täna teada on. Koolimaja on ehitatud 1961. aastal. Avalikest hoonetest on see Kilingi-Nõmmes, paari kaupluse kõrval, üks vanemaid. Hoones puudub ventilatsioon, valdav osa küttesüsteemist on 62 aastat vana, vee- ja kanalisatsioonitrassid samuti. I korrusele, mis on osaliselt maapinnast madalam, tuleb sisse vihmavesi. Keldriruumides asuv tööõpetuse klass ei vasta tervise- ega ohutusnõuetele.

Elektrisüsteemid, mis said küll 23 aastat tagasi osaliselt uuendatud, ei ole säästlikud ja sama on koolimaja akendega. Suur soojakadu on läbi välisseinte ja lagede – hiiglaslikke jääpurikaid kooli räästarennides oleme ju kõik näinud.

Fassaadi tellised, eriti väikese tiiva omad, on täis pragusid läbi mitme kivikihi.

Teada on see, et 905 000 eurot on eraldatud energiatõhususe meetmest kütte- ja ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimiseks. See raha tuleb ära kasutada 2025. aasta juunikuuks. Selle eest tuleb parandada hoone energiaklass D pealt vähemalt C peale.

Samuti on teada, et vaid kütte ning ventilatsiooni ehitusega energiat ei säästa, vaja on ette võtta veel mitmeid töid. Välja tuleb vahetada üle 20 aasta vanad aknad kolmekordsete vastu, soojustada fassaad, likvideerida mitmed külmasillad, kust külm sisse tuleb, muuta vundament vett ja sooja pidavaks, kasutusele võtta säästlik valgustus. Viimase kuue aasta jooksul on kolmel korral tulnud teha kanalisatsiooni avariiremonte, sest trassid on mändide juurikaid täis kasvanud.

Nii et tööde maht on suur.

Teame veel, et koolihoone seisund on selline, kus iga aastaga kasvab vajalike tööde maht ning hind. Mida me täna ei tea, on see, milliseid üllatusi võib nii vana maja rekonstrueerimine kaasa tuua. Paarikümne aasta tagune remont oli ju tingitud suuresti sellest, et osades klassiruumides oli laepaneelide läbipaine ülemäära suur. Kuidas lahendada sellistes kohtades jämedate ventilatsioonitorude ehitus võib selguda alles ehituse käigus.

Milliseid muutuseid võib pärast remonti tunda/näha?

Millised on muutused pärast remonti – seda saame me praegu kirja panna kui projekteerimise ja ehitushanke lähteülesannete põhimõtteid. Esiteks peab majas on olemas normidele vastav ventilatsioon ja küte. Teiseks peab kogu õpi- ja töökeskkond vastama tervisekaitse nõuetele ning olema energiat säästev. Kolmandaks tuleb arvestada erinevate vajadustega ruumilahendustes, olgu see siis invatõstuk ja -WC või ruumid väikeklasside tarbeks. Lisaks on meil majas  praegu ruume, mida ei ole erinevatel põhjustel võimalik aktiivselt üldse kasutada.

Mis on kõige suurem muutus õpilaste jaoks?

Kindlasti palju parem õpikeskkond. See tähendab, et valgustus on parem, küte on reguleeritav, ventilatsioon on olemas. Kõik õpilased ja õpetajad on ju hädas olnud, kui kevadel kütab lõunapäike Sambla tänava poolt klassid tohutult kuumaks. Aga me ei saa kütet reguleerida ja vähemaks keerata, sest väike tiib asub niipidi, et päike sisse ei paista ja need klassiruumid vajavad kütmist. Kõige suurem muutus õpilaste jaoks on kindlasti oluliselt parem õpikeskkond.

Kui kaua läks aega planeerimisega?

Nüüd tekib küsimus, et mille planeerimisega? Tööõpetuse ja tehnoloogia klass, kui mitmetele normidele mittevastav ja tänapäevase õppekava nõuetele mitte sobiv, on valla arengukavas alates 2007. aastast. Seega teatud planeerimine on kestnud 18 aastat. Praeguse rekonstrueerimise kavandamine ja projekteerimise ettevalmistamine ning projekteerimine on kestnud natuke üle aasta.

Millal kooli remondiga alustatakse?

Siinkohal pean ütlema, et koolihoone on kohaliku omavalitsuse oma, otsuseid saab teha vaid Saarde Vallavolikogu. Remondi algus sõltub sellest, millised on Saarde Vallavolikogu otsused eelarve osas. Projekteerimistööd peaksid olema valmis käesoleva aasta lõpuks. Tänase teadmise põhjal saab öelda, et remondiga võiks alustada 2024. aasta mais.

Millal see plaanipäraselt valmis saab?

Praegu oleme projekteerimise lõpetamise järgus. Järgneb projekti ekspertiis, ehitushanke ettevalmistus, ehitushange ja järgmised lepingud. Parima ajagraafiku kohaselt võiks 2025. aasta 1.september meil alata rekonstrueeritud majas.

Kes remonti finantseerib?

905 000 eurot on vald saanud Euroopa Liidu energiatõhususe meetme rahadest. Lisaks on veel taotlemises mõned väiksemad summad. Aktiivselt käib töö erinevate rahastusvõimaluste läbirääkimistel. Maja on valla oma ning praeguse seisuga on ka vald kavandanud investeeringutes olulise summa juurde panna.

Kes remonti teostab?

Töid teostab hanke võitnud firma ja see selgub riigihanke käigus.

Kas mingi muutus tuleb ka kooli välimuses? Kui jah, siis milline?

Mingi muutus tuleb, sest fassaadis on vaja likvideerida praod ning paigaldada soojustus. Milline on lõplik tehniline lahendus, selgub osalt ka ehitushanke käigus. Arhitekti poolt on mõte, et kas hele krohv või kate, mis meenutaks meie koolimaja hümnis olevat valget koolimaja. Need asjad selguvad lõplikult pärast projekti valmimist ja ehitushanget.

Missugune on pikaajaline mõju rohepöörde võtmes?

Saan lähtuda ekspertide poolt pakutud ligikaudsetest numbritest. Hinnanguliselt on rekonstrueerimise kulu meie maja puhul umbes 30-50% uue hoone (Lihula kooli näide) ehituse maksumusest. Ka on praeguse projekteerimise käigus viidud kõik tööde mahud nii minimaalseks kui võimalik. See tähendab aga rohepöörde võtmes väga suurt säästu. Kaudsete arvutuste järgi on pakutud ka umbes 60% energia kokkuhoidu kütte ja elektri pealt. Pikaajaline mõju peaks olema seega üsna kaalukas.

Kui ruttu investeering ennast ära tasub?

Me ei tea lõplikku ehituse hinda, aga asjatundjad ja eksperdid on pakkunud, et tavaliselt on selliste rekonstrueerimiste tasuvusaeg 15-18-20 aastat.

Kui eesootav remont toimub kooli ajal, kas siis on sellel õpikeskkonnale negatiivseid mõjusid?

Ja, loomulikult. Meil ei ole Kilingi-Nõmmes niisuguseid pindasid, kuhu me saaksime kooliga ümber kolida. Pakutud on erinevaid variante, kuhu tuleks siis vedada mööbel, toit, õpilased ja kõik muu õppetöö korraldamiseks vajalik. Tegelikkuses oleks sellised lahendused väga kulukad ja ebaotstarbekad.

Kõik, mis segab harjumuspärast rütmi, on teatud määral negatiivne. Mingil ajal on kooli ümbruses ehitusmaterjale, ehitajaid, mingil ajal on kindlasti ka müra ja tolmu – see kõik käib ehitusega kaasas ja sellega me peame hakkama saama.

Kuidas mõjutab eesootav remont õpilaste heaolu?

Koolipere heaolu tõttu seda remonti tehakse ja kavandataksegi. 2030. aastal kooli tulevad õpilased on juba praegu sündinud. 260– 280 õpilast on meil seitsme aasta pärast põhikoolis. Lisame siia tinglikult veel gümnaasiumiastme 50-60 õpilast. Seega üsna tagasihoidliku arvutuse alusel tuleb meie kogukonnas aastal 2030 ca 300-le õpilasele tagada koolihoone. Lisaks peaksime mõtlema ka teistpidi. Kui me praegu ei hakka maja rekonstrueerima, siis milline on olukord kümne aasta pärast, siis kui koolimaja on 70 aastat vana?

Kas eesootav investeering gümnaasiumi remonti muudab Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis õppimise atraktiivsemaks?

Kindlasti on ilus, tervisenõuetele vastav, mugav ja säästlik maja atraktiivsem kui maja, kus hommikul tuleb I korruse põrandatelt vett kokku koguda. On suur vahe, kas õppida külmas või ülipalavas klassis või ruumides, kus on õpikeskkond tänapäevane ja tervisele kasulik.

Kuidas mõjutab investeering Pärnu maakonnas ja Eesti Vabariigis Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi üldpildis?

Seda on natukene raske öelda. Meile teadaolevalt tuntakse Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi ka praegu nii Pärnumaal kui vabariigis. Meie õpilased ja õpetajad on suutnud luua päris hea sisu ja kui nüüd sellele sisule saab uuema maja näol ka vormi ümber, siis võib-olla paistame veel ilusamana välja.

Kuidas suhtuvad õpetajad sellesse tööprotsessi? Kas nad võtavad selle positiivselt vastu?

Kogu koolipere ootused on kahtlemata suured. Samas on õpetajad ka selgelt teadvustanud, et aasta–poolteist tuleb segadusega toime tulla.

Millise eesmärgi täidab suur investeering Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis Saarde valla võtmes?

Suur investeering täidab vaid üht, kuid täiesti põhimõttelist eesmärki, seda, kas Saarde valla keskuses kool kümne aasta pärast töötab või ei. Koolihoone ressurss on end ammendanud ja maja rekonstrueerimine on lähimal ajal üks kõige kesksemaid küsimusi tervele vallale.

Kas gümnaasiumi renoveerimisel on ka mõeldud innovaatiliste energiakandjate kasutamisele (tuuleenergia, päikesepaneelid, maaküte)?

Ja, päikesepaneelid ning säästlikumad ja targalt lülituvad valgussüsteemid on projekteeritud. Maakütte temaatika on kooli juures keeruline, sest mände maha võtta ei raatsi. Tuuleenergia tuleb läbi Eleringi. Oleme kavandanud ka elektriautode parkimise kohtade juurde laadimispunktid. Nii et oleme mõelnud ka nendele asjadele.

Kas renoveerimise lõpptulemusena muutub ka puudega õpilaste õpikeskkond positiivsemaks?

Jah! Esiteks pole meil koolis praegu invatualette ning tänaste nõuete järgi peavad need olema kõigis avalikes hoonetes, samuti invatõstuk. Meil on praegu ruumid, mis on õppetöö jaoks täiesti kasutamata ning sinna on võimalus ümber ehitada korralikud väikeklassid. Seega on mõeldud ka puudega õpilaste ja hariduslike erivajadustega õpilaste peale.

Mis on Teie arvates parim lahendus remondi ajal õppe korraldamiseks?

Parim lahendus on hanke võitnud ehitusfirmaga tõhus koostöö, eelnevad läbirääkimised ja asjatundlik projektijuht, et ehitus- ja õppetöö segaks üksteist võimalikult vähe.

Kuhu päikesepaneelid tulevad?

Päikesepaneelid on projekteeritud peahoone Sambla tänava poolsesse külge, sinna, kuhu päikest kõige enam paistab.

Kuhu on planeeritud lift?

Olgem täpsed. Kuna lift oleks väga kulukas ning mitmesuguste piirangutega seotud (tuletõkke sektsioon, mootorite mahtumine pööningule jne), siis on kavandatud invatõstuk. Selle asukoht on siseõue poolses küljes, klasside 109, 204 ja 304 vastas.

Kui palju jääb remondi jaoks vajaminevat raha puudu?

Enne puudu- või ülejäägi arvutamist peame teadma maksumust ja rekonstrueerimise hind selgub riigihankes.

Kuidas koolimaja tulevikus raha tagasi tooma hakkab?

Mida teevad energiahinnad 10-15 aasta jooksul? Kuidas mõõta rahas õpilaste tervist tervislikes klassiruumides? Mismoodi arvutada olukorda, kui koolihoone 10 aasta pärast ei ole kasutatav ja lapsed peavad sõitma mujale kooli? Ei oska nendele küsimustele vastata. Küll on ekspertide seisukoht, et energiatõhususe tasuvusaeg on 15-18-20 aastat.

Kus on koolimajas praegu kõige kiiremini vaja remonti teha?

Kõik esimeses küsimuses loetletud remonditööd on vajalikud ning enamik neist on üksteisega seotud.

I korruse plaan
II korruse plaan