18. märtsil külastasid KiNG-i kaks YFU liiget, üks nendest oli Clara Schulz, kes oli 2015/2016 õppeaastal KiNG-is vahetusõpilane. Küsisin Claralt küsimusi tema vahetusaasta kohta.
Kuidas Sa sattusid vahetusõpilaseks? Ja miks Sa valisid just Eesti?
Mul oli juba kaua aega soov minna välismaale. Kui aus olla, siis alguses tahtsin ma hoopis Kanadasse, Austraaliasse või Uus-Meremaale minna. Aga siis sain teada, et on võimalik ka Euroopasse jääda ja just Ida-Euroopa tundus väga huvitav. Mulle tundus huvitavam minna kusagile, kus on täiesti võõras kultuur ja inimesed.
Kas taotlusdokumentide tegemine oli keeruline?
Üldsegi mitte. Sa kirjutad seal endast, oma perest, mis sulle meeldib vaheajal teha jne.
Millal oli Sinu esimene kontakt vahetusperega?
Minul oli see juba päris varakult. Küll aga võib mõnikord juhtuda, et sa saad enda vahetuspere kohta infot ainult paar päeva enne vahetusaasta algust.
Mis ettevalmistused toimusid enne uude kooli minekut?
Meil toimus Tallinna lähedal ELO (eelorientatsiooni) laager. Seal saime me lühikese keelekursuse, rääkisime, mis meid vahetuspere juures ees ootab ning samuti rääkisime ka enda hirmudest seoses vahetusaastaga. ELO oli väga lõbus ja ma sain teiste vahetusõpilastega tuttavaks.
Mis roll oli Sinu tugiisikul vahetusaasta jooksul?
Kui sa käid Eestis vahetusaastal, siis sul on kaks tugiisikut (üks noorem, teine vanem). Vanema tugiisikuga räägitakse ainult, siis kui esinevad mingid probleemid. Minu noorem tugiisik oli rohkem nagu sõbranna. Kuna ta oli ka ise käinud vahetusõpilasena Saksamaal, siis sain temaga rääkida saksa keeles. Me käisime söömas, rannas jalutamas ja rääkisime vahetusaastast. Nüüd, kui ma Eestit külastan siis saan temaga alati kokku.
Kas eesti keeleõpe oli Sinu jaoks raske? Kui heal tasemel on praegu Sinu eesti keele oskus?
See oli jah päris raske. Alguses ei tahtnud sõnad üldse meelde jääda, eesti keel on ju saksa keelest nii teistsugune.
Oskuse kohta ei oska ma midagi öelda, seda peavad teised eestlased ütlema. Küll aga oskan ma Eesti sõpradega peaaegu vabalt rääkida eesti keeles. Kui rääkida mulle poliitikast väga aeglaselt, siis saan ka sellest aru.
Pärast vahetusaastat läks eesti keel juba natukene meelest ära, aga proovin vahel vaadata eestikeelseid filme, kuulata eesti muusikat ja ma kirjutan eesti keeles ka enda vahetuspere ja sõpradega.
Kui palju sa vahetusaasta jooksul enda peret ja sõpru nägid? Kas tuli ka koduigatsus?
Foto: Erakogu
Ega ma neid otseselt ei näinudki, kuna me ei skypenud. Mõnikord harva helistasin emale. Kui mul sünnipäev tuli, siis helistasid kõik mu tuttavad mulle.
Koduigatsust mul väga ei olnud, kuna mul olid Eestis uued sõbrad. Kui ma vahel olingi veidi kurb, siis mõtlesin sellele, et kõik muutub millalgi paremaks või püüdsin ise olukorda paremaks muuta. See ei ole alati nii lihtne, aga kunagi lähevad pilved ära ja päike hakkab taas paistma.
Vahetusaasta alguses tundsin kõige rohkem puudust inimestest. Kuna esimesed 12 eluaastat elasin ma Berliinis, kus on ligi 3,5 miljonit inimest. Ja järgmised 5 aastat veel Põhja-Saksamaal 20 000 inimesega linnas. Aga lõpuks ma harjusin ära sellega, et Eestis on vähem inimesi. Vahetusaasta lõpus mulle täitsa meeldis elada metsas, kus oli ainult seitse elumaja.
Milline oli suurim erinevus Saksamaa ja Eesti koolisüsteemide vahel?
Näiteks Saksamaal on meil ainult kuue nädalased suvevaheajad. Ja Saksamaal on ka hindamissüsteem teine, 1 on parim hinne ja 6 on kõige halvim. Võrreldes Eestiga, kus 1 on halvim hinne ja 5 parim.
Kas vahetusaasta Eestis aitas Sul enda tulevikuplaanides selgust saada?
Mitte väga. Aga kui ma otsustasin Eestisse tulla, siis paljud sakslased küsisid, et mida ma tahaks Idas edasi teha. Ja nüüd kui ma lõpetasin kooli, siis mõtlesin, et mis need inimesed ütleksid selle peale, kui ma läheksin veelgi kaugemale Idasse ja Euroopa Liidust välja. Ja niimoodi ma sattusingi Venemaale.
Mida Sa pärast vahetusaastat tegid?
Pärast vahetusaastat läksin Saksamaale tagasi ja lõpetasin seal kooli. Saksamaal on päris populaarne minna pärast kooli lõpetamist kusagile välismaale reisima või vabatahtlikuna tööle. Mina tahtsin jälle välismaale minna. Töötasin ühe aasta Venemaal Volgogradis. Ja eelmisel aastal läksin Saksamaal ülikooli.
