Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi 72. lennu abituriendid sulgevad kohe-kohe enda järel koolimaja ukse, et siia naasta juba vilistlastena. Toimetus toob teieni väikese kaleidoskoobi neist endist, nende mälestustest ja nende plaanidest.
MILLISEID OMADUSI NOORED JA NENDE KLASSIJUHATAJA SAIMA TÕIGAST ENDIS PEIDAVAD?
Kõige paremini tunnevadki nad ise üksteist ja just nii nad oma klassikaaslasi iseloomustasid.
Palusime neil meenutada ja kirjeldada ühte lõbusat juhtumit kooliajast, millesse olid kaasatud klassikaaslased?
♥ Tore meenutus oli kui meil toimus abituriendiks pühitsemise sündmus.
♥ Söögivahetunnid.
♥ Kunagi eelmisel aastal tundi “üle lastes” ja pärast tagasi koolimajja minnes, oleksime kambakesi peaaegu direktorile vahele jäänud mingi pidime direktori eest “põgenema”.
♥ Saksa keele tunni ühine üle laskmine.
♥ Õppereisid, näiteks EMÜsse.
♥ Meie klassiga on alati kaasnenud teatud sorti lapsikus, aga see tekitas ikka vahepeal sellise tunde, et oleme siiani lapsed. Klassivennad on ikka paljusid vempe visanud, mis mul meelest kunagi minna ei saa on üks klassijuhataja tund, kus üks klassivend (jätan siinkohal nime nimetamata) pani klassis mädamuna pommi plahvatama, võite nüüd isegi ette kujutada, millist “aroomi” terve klass ja koridor täis oli.
Meenuta ja kirjelda mõnda toredat hetke, mis on seotud Sinu klassijuhataja Saimaga.
♠ Saima juures pannkookide söömine. Ōpetaja vōttis meid soojalt vastu enda koju ning see oli väga tore.
♠ Pannkoogiõhtu
♠ Kui Saima juures on olnud teeõhtud.
♠ Esimene tore või naljakas hetk (klassijuhataja jaoks ilmselt mitte nii tore), mis meelde tuleb on see, kui Urmas kaablisidemetega käsitööklassis Saima käärid kinni pani.
♠ Kõik klassireisid.
♠ Klassireis, kui kunagi ammu käisime Kirde-Eestis.
♠ Miskipärast ei lähe mul meelest 6. klassi Playbox, kus me tegime Põhja-Tallinna laulu “Lähen ja tulen” ning me selle ära võitsime ning Pärnu edasi esinema saime. See oli tore nii klassile kui ka klassijuhatajale.
TULEVIK ON MEIE ENDI KÄTES. JUST SELLIST POTENTSIAALI NÄEVAD KLASSIKAASLASED ÜKSTEISTES.
