Reedel, 9. septembril külastas 61.lennu vilistlane ja maailmaseikleja Ott Saarsalu KiNG abituriente, rääkides oma elust kooliajal ja ka pärast kooli.
Autorid: Frederik Voolmaa, Milo Vill, Thomas Samuel Berg, Gregor Kuru, Gertrud Liebenau ja Sander Statsenko
Ott Saarsalu on pärit Eesti väikelinnast Kilingi-Nõmmest. Ott lõpetas 2009. aastal Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi ning peale seda otsustas ta edasi minna Tartu Kutsehariduskeskusesse, kus hakkas õppima rekreatsioonikorraldust. Tänu sellele ta leidis oma tõelise kire, milleks on maailmas ringireisimine.
Koolielu ja edasiõpingud
Koolis oli Ott üsna tavaline poiss keskmise õppeedukusega, kes tegeles spordiga ja tantsis ka 11 aastat rahvatantsu. Omavahel oli kogu klass hea sõpruskond. Koos mängiti nii korvpalli kui ka jalgpalli. populaarne oli ka kergejõustik. Nende klass kandis ka Suitsuvaba klassi tiitlit, kuni üks klassivend nö suusarajal esimest korda suitsu proovis.
Peale Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi lõpetamist ei olnud Ott kindel, mida edasi õppida. Tänu sõbra soovitusele ja isiklikule huvile otsustas Ott minna õppima rekreatsioonikorraldust, millest tal erilist aimugi ei olnud. Ott õppis seal 2 aastat. Selle kahe aasta jooksul jõudis Ott olla korraldusmeeskonnas mitmetel erinevatel üritustel nagu Tartu Maraton, mitmesugused muusikaüritused, matkad, töötoad ja erinevad õpitoad lastele. 2010. aastal avanes Otil võimalus praktika raames minna Itaaliasse Riccionesse. Sellise välispraktika jaoks oli vaja kirjutada motivatsioonikiri, mis tol ajal oli veel üsna uudne tarbekiri. Seal tuli põhjendada, miks just tema sobiks praktikandiks. Praktikal organiseeris ta erinevaid üritusi ja oli inimeste vabal ajal meelelahutaja. Rekreatsioonieriala lõputööks korraldas Ott tantsutunnid erivajadustega inimestele, kus tal oli eesmärgiks neile selgeks õpetada kolm erinevat tantsuliiki: aeroobika-, seltskonna- ja rahvatants. Kasuks tuli Kilingi-Nõmmes omandatud rahvatantsukogemus ja klassiõe Anni Kulli abi.
Itaalias praktikal olles sai noor mees aru, et tema tõeline soov on maailmas ringi reisida, kuid enne kui ta sai hakata maailma avastama, pidi ta kohustuslikus korras kaitseväes aega teenima. Ta julgustas meiegi poisse sõjaväge mitte pelgama, vaid kommenteeris seda kui lõbusat paika, kus saab poistega sõda mängida.
Reisimine välismaal
Ott oli juba gümnaasiumis aktiivne noormees ja unistas alati reisimisest, kui kool läbi oli, sai ta ühendada liikuva eluviisi, huvi reisimise vastu ja õpitud ameti. Pärast sõjaväge sooviski Ott maailmas pisut ringi vaadata. Kuna sõpru oli tal juba mitmetes maades, alustas ta oma reisimist Hollandis, kus teenis elatist lennujaama väikebussi juhina. Pärast aastat Hollandis viibimist otsustas ta edasi reisida Kreekasse, Rhodose saarele, kus ta oli hotelli meelelahutaja-animatöör. Seal ta nii kaua ei püsinud, vaid juba samal aastal avastas ta ülejäänud Kreekat, Sloveeniat ja Saksamaad. Järgneval aastal leidis ta ennast Prantsusmaalt Chatelis suusakuurordi väikebussi juhina, mis sõidutas inimesi Prantsusmaa ja Šveitsi vahel. Pärast seda reisis ta taas Itaaliasse puhkama. Pidevalt ulatus lume kõrgus poole bussini ja ilma kettideta seal talvel mägedes ei sõidetud. Ta rääkis, et siis, kui külastajaid ei olnud vaja sõidutada, sai ta kogu aja veeta suusakuurordis, sõites suuskadega ja lumelauaga.
Pikema rännaku võttis ta ette, kui liikus edasi Austraaliasse. Seal ta viibis kolm aastat, tehes tööd ning ringi uudistades. Austraalias pidas Ott elektrikuametit, kuigi tal selleks varasem väljaõpe puudus. Mees selgitas, et võõrastes riikides töö leidmine ei ole väga keeruline ning sul ei pea alati olema vajalikke teadmisi/saavutusi. Peamiselt peab tööd hoolega kaasa tegema ja nädalaga saab kõik selgeks. Lisaks tegeles Ott kängurudemaal veel kaevanduses majade ehitamisega ja puutus kokku erinevate farmitöödega. Selle aja jooksul käis ta puhkamas Hawaiil, Balis ja Lomboki saarel. Tema seisukoht on see, et reisimisega saab rohkem ettevalmistusi iseseisvaks eluks kui kooliskäimisega, aga see ei tähenda, et koolis ei peaks käima.
Üks tema lemmikreis oli Indoneesias, kus ta käis Rinjani mäge vallutamas. Kuigi nad mäe tippu ei jõudnud liiga tormise ilma tõttu, jääb see talle siiski meelde. Reisil olles on Ott proovinud alati valida erinevast rahvustest kaaslased, et õppida ise toime tulema, tundma teisi kultuure ja saada võimalust praktiseerida keelt.
Austraaliast edasi läks ta Kanadasse, kus Ott sai tööd elektrikuna. 2018. aastal käis ta Dominikaani vabariigis puhkamas. 2019. aastal reisis ta aga taas Hawaiile.
Kodu ja tarkused
2022. aastal sattus ta Kariibi mere saarte ahelikule, täpsemalt Saint Kitts ja Nevis, Väikestele Antillidele, olles eelnevalt elanud 5 aastat Kanadas, kust ta leidis omale abikaasa ja otsustas pere luua. Olles reisil, sai ta aru, et ta tahabki mõneks ajaks Saint Kitts ja Nevisele elama jääda. Alates selle aasta maist ongi ta koos oma perega seal elanud.
Oti lõppsõnadeks oli: „Soovitan kindlasti reisida ja ennast leida pärast õpinguid.” Ta seletas, et see aitab kaasa tulevikus mõistmaks, kelleks sa tahad saada ja mida üldse tulevikust otsida. Kogu see reisimine on õpetanud teda tohutult.
Ott Saarsalu viimane reis oli perega oma kodumaale Eestisse, kust ta on eemal olnud juba 5 aastat.
Tänu rekreatsioonikorraldusele leidis Ott oma tõelise kutse ning maailmas reisimine aitas tal ennast leida. Töö käigus on läbi käidud nüüdseks peaaegu kõik mandrid, veel pole ta jõudnud Aafrikasse, Antarktikasse ja Arktikasse. Kõikjal, kus ta viibinud on, on mees õppinud juurde midagi uut ja saanud proovida erinevaid ameteid. Nüüdseks on Ott palju maailmas ringi rännanud ja tutvunud erinevate kultuuridega. Pereloominegi ei takista teda reisimast. Tema kuldsed sõnad olid: “Ei tasu karta ja mõelda, et kuidas võõras riigis hakkama saada, vaid uskuda endasse ja nautida neid hetki, mis ees ootavad.“
Oti rännakud piltides. Fotod erakogust.
