Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi aktusel oli külaline Pärnu Tammsaare lasteaia sõimerühma õpetaja Raja Leppik. Mis oli tema tuleku eesmärk ja millega ta oma põhitöö kõrval tegeleb, sellest saate teada järgmise intervjuu käigus.
Millega tegelete?
Olen Pärnumaa vähiühingu esindaja. Kuulume Eesti vähiliitu, kelle alla kuuluvad lisaks Pärnule Lõuna-Eesti vähiühing, Järvamaa vähihaigete ühing, Lääne-Virumaa vähihaigete ühendus, Põhja-Eesti vähihaigete ühendus ja Saaremaa vähiühing. Vähiliitu kuuluvates organisatsioonides on kokku üle 2000 liikme.
Kui suur on Pärnu vähiühingu liikmeskond?
Aktiivseid kohalkäijaid on 25-30. Nimekirjas on meid rohkem. Nad on kunagi seltsi astunud ja ka kohal käinud, kuid miskipärast ei ole praegu aktiivsed.
Miks te sellega tegelete?
Läbi oma kurva kogemuse. Mul on olnud rinnavähk ja mulle on tehtud kaks operatsiooni. Sellest on möödas 13 aastat ja praegu olen ma päris hea tervise juures.
Kas tehakse palju annetusi?
Ei, teie kooli 6.b klass on esimene selline suurem annetaja. Me ei ole ka kampaaniaid teinud. Meie rahastamine toimub läbi Hasartmängumaksu Nõukogu projektide. Aasta alguses kirjutame projekti, kuhu paneme kirja kõik üritused ja koolitused, mida aasta jooksul plaanime. Neid siis rahastame läbi Hasartmängumaksu Nõukogu.
Kuhu ja kuidas liigub meie annetus edasi?
Seda me alles mõtleme. Me ei plaani midagi materiaalset. Me ilmselt teeme mingi terviseürituse. Sellest anname kindlasti ka teile teada ja saadame pilte.
Kuidas sai teist Pärnu vähiühingu juhataja?
Astusin peale oma diagnoosi saamist sinna ühingusse, sest üks kolleeg soovitas. Ühingut juhatas siis doktor Ursula Moon, kes on Pärnu haiglas kopsuarst. Tema vedas seda ühingut kümme aastat ja soovis selle koha edasi anda. Ma alguses väga ei tahtnud, sest arvasin, et oma põhitöö kõrvalt ei jää just väga palju aega ühiskondliku töö jaoks. Aga nad ikka niikaua moosisid, kuni jäin nõusse. Nüüdseks olen seda tööd teinud juba kaheksa aastat.
Mida täpsemalt vähiliit teeb?
Vähiliidul on missiooniülesanne teha teavitustööd ja ennetustööd, et inimesed ei haigestuks vähki. See on kõigepealt oma tervise hoidmine, et ennetada haigust. Samas ka haiguse võimalikult varajasele avastamine.
Liikmeid ühendab omavaheline suhtlemine ja positiivse meeleolu hoidmine, et diagnoosi saanud inimene ei langeks masendusse. Et ta saaks teistega suhelda, jagada oma rõõmu-muret, Meil on suvised väljasõidud, käime mööda Eestimaad toredates kohtades. Vähiliidu laager on see koht, kus kõik üle Eesti saavad kokku. Seal on terviseloengud, kogemuste vahetamine ja info andmine. Kahjuks ei võimalda majutused võtta vastu rohkem kui 150 inimest.
Kuidas tekivad annetused kust neid saate?
Siia kuuluvad mitmesugused sihtotstarbelised rahakogumised. Praegu liiguvad mööda Eestit kaks mobiilset diagnoosikabinetti, mis saadi 2015. aasta ETV heategevusprogrammi „Jõulutunneli“ abil. Ka TV 3 saate „Su nägu kõlab tuttavalt“ saadete võitjad on annetanud Eesti vähiliidule. Lisaks ka mitmed sponsorid.
Keda ja kuidas olete teie saanud aidata?
Minu aitamine seisnebki selles, et läbi projekti otsin erinevaid lektoreid ja inimesi huvitavaid teemasid ning kuulutan välja ajalehes loengud, kuhu inimesed võivad tulla. Lisaks loengu kuulamisele on kuulajatel võimalik ka küsida nõu ja abi spetsialistilt. Loengutes on kõike, nii tavameditsiini kui ka alternatiivi.
Kas eestlane on hea annetaja?
Ma arvan küll. Kui näha kasvõi „Jõulutunneliski“ kuidas raha kogu aeg juurde tuleb.
Intervjuu lõppedes saatsime oma külalise kooli aktusele, kus 6.b klass andis üle heategevuslikul jõululaadal kogutud annetuse Vähiliidu jaoks.
