Helle Berg: Kui mõtlen enda lapsepõlve peale, siis tundub, et olen ürgvana

Helene LOORENTS
Merliin KOLLAMAA

Helle Berg on Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis ajaloo ja ühiskonnaõpetajana töötanud 14 aastat. Kirjatarga esindus palus õpetaja Helle Bergil otsida oma pildikogust välja mõned pildid ning rääkida juurde lugusid enda elust. 

 

 

 

 

Sündisin 12. augustil 1973. aastal Kilingi-Nõmmes. Minu ema Eevi Tallo töötas koolimajas arstina ja isa Karl Tallo oli Kilingi-Nõmme metskonnas metsavaht. Lisaks vanematele on mul veel 2 venda, Arvi ja Toivo.

Ema on mulle olnud suureks eeskujuks. Kodus oli meil alati kord ja puhtus majas ning soe toit laual ootamas.

Ka isa kohta on mul öelda ainult head sõnad. Enda tundides toon tema kohta palju näiteid seoses isamaalisusega.

Kooli tänav tänapäeval. Foto: Google Maps
Pilt on tehtud 1973. a paar päeva pärast minu sündi. Minu pere ja sugulased lähevad mulle Täitevkomiteesse nime panema. Pildil on näha praegust Kooli tänavat. Võrreldes tänapäevaga, on pildil olevad puud alles väga noored. Foto: Erakogu

Esimesed näärid

Nagu olen korduvalt enda tundides rõhutanud, minu lapsepõlves ei olnud mitte jõulud vaid olid näärid. Näärivana mängis meile naabrimees. Mina uskusin ikka väga kaua, et näärivana on tegelikult ka päriselt olemas.

1973.a näärid. Siin pildil olen oma ema süles. Kõrval on veel minu isa ja vend. Foto: Erakogu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Kvaliteetaeg isaga

Kuna minu isa oli väga sportlik, siis nakatas ta ka meid spordipisikuga juba üsna varakult. Näiteks õhtuti veeretati kodus matid lahti ja tehti tiritammesid.

Isaga õppisin ka maakaarti. Aga kuna kõikide riikide nimed olid venekeelsed, siis päris alguses ma ei saanudki aru, mis riik kus asub.

1979. Foto: Erakogu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Vene propaganda kõrgaeg

Minu lapsepõlves olid nii lasteaia kui ka kooli seintel suured Lenini ja Stalini pildid.

Kui ma 1980. a kooli läksin, oli venestamise kõrgaeg ja siis oli ka propagandat väga palju. Mäletan, et 1. klassis oli kõige värvilisem ja lõhnavam õpik just venekeele õpik, sest vene keeleõpe toimus alates esimesest klassist iga päev.

Ja siiamaani võin peast esitada luuletuse: “Peetril on lipuke punasest siidist, lipul on viisnurk kollasest niidist.” – See oli nn propagandamasin, mida meile kogu aeg korrutati.

1980. a lasteaia seinal suur Lenini pilt. Foto: Erakogu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Keskkooli nääripidu

Ma mäletan, et nääripidusid korraldasid alati keskkooli õpilased. Kuna meie klassi tüdrukud käisid peale tunde Ly Kuninga juhendamisel koos tantsuringis, siis lubati ka meid 8. klassis õppides keskkooli õpilaste nääripeole.

1988. a. Pildi keskel on üks 12. kl poiss, kes kehastab Türgi sultanit ning ümber tema on 8. klassi tüdrukud tema haaremina. Mina olen pildil kõige paremal. Foto: Erakogu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Keskkooli lõpp

Kuna Nõukogude ajal toimus haridusreform, siis käidi koolis 11. aastat. Põhikooli lõpetasin 8. klassis ning sealt edasi läksin kohe 10. klassi. Keskkooli lõpetasin 17. aastaselt.

4. aastat hiljem, 1995. a ma juba abiellusin. Foto: Erakogu
1991. keskkooli lõpp. Pildil vasakult: Merle Statsenko, Jane Kurri, mina (tollal Helle Tallo), Katrin Tammet (praegune Talvoja).            Foto: Erakogu

Koolis olin päris hea õpilane, keskkooli lõpetasin neljade-viitega. Kuna olin ka enda klassi klassivanem, siis pidin organiseerima palju üritusi.

 

Sõbrad lapsepõlvest saadik

Kui osasid klassiõdesid pole lõpetamisest saadik näinud, siis Merle Statsenkoga olen suhtluses praeguseni. Olime sõbrad juba sünnist saadik.

Seoses temaga on ka üks põnev fenomen. Meie õppisime ühes klassis ning meie vennad, kes olid meist aasta vanemad, õppisid samuti ühes klassis. Meie isad õppisid ühes klassis ja nüüd õpivad ka meie pojad ühes ja samas klassis.

Mina ja Merle 2018. a. Foto: Erakogu.

 

 

 

Mitmekülgselt andekas

2018. a. Foto: Erakogu.

 

Kohe pärast keskkooli läksin edasi õppima Põltsamaa Kodu- ja Põllutöökooli. Veel olen õppinud Tallinnas EELK Usuteaduse Instituudis erinevaid religioone ja usuasju. Tartu Ülikooli ajalugu läksin õppima kõige hiljem. Ajalugu ja usuteemad on mulle alati tundunud huvitavad ja põnevad, sellepärast ma nendega tegelengi.

Õpetajana asusin 2005. aastal tööle Pärnu Raeküla tollasesse gümnaasiumi. Seal õpetasin ajalugu, usundilugu, filosoofiat ja ka eetikat.

2007. aastal kandideerisin Kilingi-Nõmme Gümnaasiumisse ajalooõpetaja kohale. Ning paralleelselt siin õpetamisele olin 2013-2014. aastatel dekreediasendajaks ka Uulu Põhikoolis ja Abja Gümnaasiumis.

 

Õiges peres on lapsi alati rohkem kui vanemaid

Minu peres on 3 last, Thomas Samuel, Helena ja Annabel.

Minu pere aastal 2005. Foto: Erakogu
Minu pere aastal 2019 + jõuluvana. Foto: Erakogu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Pere traditsioon

Iga aasta augustikuus toimub meil Tahkurannas suguvõsa kokkutulek. Kokku tuleb 50-60 inimest. Iga suguvõsa kokkutulek algab meil lipuheiskamisega.

Sellel aastal oli tegemist teemapeoga, kus kõik kehastasid muinasjututegelasi.

Kokkutulek 2019. Pildil tõmbavad eit ja taat nn “naerist” maa seest välja koos laste ja lastelastega. Foto: Erakogu

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Minu 73. lend

Ma näen palju seoseid numbrites. Kuna olen sündinud 1973. aastal, siis ka minu õnnenumber on 73.

Ma armastan enda tööd, eriti tööd noortega. Mulle meeldib väga jälgida noorte inimeste arengut ja olla neile jõu ja nõuga toeks. Noored hoiavad ka mind ennast noorema ja avatumana.

12. klassid saadan teele lausega: “Armastage enda peret ja õppige tööd tegema nii, et te sellepärast piinlikust ei pea tundma.”

Jõulugala 2019. Foto: Fotoboks