Kaupo Männiste: Ikka “Kallista”, tavaliselt ei lastagi meid ilma lavalt ära

Eliise MÄNDMETS
Hanna TALI

Vestlesime Männiste perebändi liikmetega 16. jaanuaril, pärast koolis antud kontserti.

Pärast intervjuud. Foto: Anne Aasamets

Mis on olnud Teie lemmikkoht kus olete esinemas käinud?

Merit: Sellist konkreetset kohta on raske välja tuua

Kaupo: Neid on tõesti palju. Meile ääretult meeldib eakatele inimestele esineda, me saame nendega väga hea kontakti. Käisime hiljuti Meritiga Märjamaal Kodutütardele esinemas, ka noorte poolt oli väga soe vastuvõtt. Kindlasti ei ole meie lemmikud kõige glamuursemad  galakontserdid, vaid pigem intiimsemas õhkkonnas toimuvad esinemised. Seal saame inimestega palju parema kontakti.

Millal ja kellel tuli idee bänd teha?

Kaupo: See ei olnud nii, et istusime maha ja mõtlesime, et teeks õige bändi. See kujunes kuidagi sujuvalt. Merit ja Märten olid paljudel lauluvõistlustel edukad ja jäid inimestele silma, seetõttu tuli ka palju esinemiskutseid. Ja mida rohkem meid esinema kutsuti, seda enam hakkas see asi bändi mõõtu võtma. Niimoodi me olemegi üle 10 aasta juba ringi tuuritanud.

Kas olete telesaadetes käinud ja millistes?

Männiste perebänd saates „Perepidu“ 2014. Foto: Ülo Josing

Kaupo: No eks neid on ikka olnud. Kõigepealt tegi Märten suure debüüdi TV3 saates Laulupealinn (aastal 2011 toimetus), kus võistlesid omavahel linnad. Birgit Õigemeel esindas Kohilat. Birgit on meie naabritüdruk ning ta võttis oma laulupartneriks 10-aastase Märteni.

Merit: Mina käisin selles saates viiulit mängimas.

Kaupo: Mina tegin selles saates oma koorilauljadebüüdi. Ma ei ole oma elus varem kooris laulnud.

Siis muidugi Perepidu (ETV 2014 toimetus), seal saime ilmselt palju tuntust. Üksikutes saadetes oleme siin-seal esinenud.

Merit: No ja Märten osales ju Laulukarussellis, kus ta on laulnud mitmel hooajal.

Kaupo: Viimasel Laulukarussellil (ETV 2015 toimetus) läks tal eriti edukalt – ta oli vanema vanusegrupi parim ja ka Laulukarusselli Grand Prix võitja.

Kaupo: Merit osales hiljuti teleseriaalis Nukumaja.

Milline on teie lemmik enda esitatud pala?

Märten laulukaruselli võitjana 2015. Foto: Mati Hiis

Kaupo: Ei oskagi öelda, kuna meie kava on ikkagi ääretult suur, sest igal kontserdil on erinev repertuaar. Meil on väga erinevad kavad kui esineme emadepäeval, jõulukontserdil või jaanipäeval. Aga siiski. Me oleme oma kontsertkava harjunud lõpetama lauluga „Kallista“ ja tavaliselt ei lastagi meil lõpetada ilma selle lauluta. Selle lauluga ongi väga huvitav lugu. Loo autor on praeguseks 87-aastane vanahärra (Väino Ratassepp toimetus), Saaremaa mees. Tallinna Muusikakeskkoolis oli ta keemiaõpetaja. Mitu põlvkonda lapsi on õppinud tema koostatud keemiaõpikute järgi. Ta on legend. Tema esimesed õpilased olid näiteks Eri Klas ja Siim Kallas. Merit oli üks tema viimastest õpilastest. Vanahärra kirjutas Tallinna Muusikakeskkoolile hümni. Selles koolis on igas klassis klaver ja tema tunnid hakkasid eriliselt.

Merit: Tema tund hakkas nii, et ta ütles: „ Merit, klaveri juurde!“, siis ma läksin ja iga keemiatund algas kooli hümniga.

Kaupo: Saime aimu, et ta on väga palju lugusid sahtlisse kirjutanud. Ta oli neid ka pakkunud ühele ja teisele. Aga suured profid pidasid teda amatööriks oma alal, ta ei ole ju mingi muusik. Noh otse ei öeldud, aga aru oli saada. Kuid meie võtsime teha tema asju ja oleme salvestanud stuudios kümmekond tema lugu. Ja sealhulgas see „Kallista“. Laul on muutunud hitiks ja igal pool, kuhu läheme, laulavad inimesed seda laulu kontsertidel kaasa. Naljalt ei möödu raadios ükski soovisaade ilma selle lauluta ja tal on Youtubes on üle veerand miljonit vaatamise.

See „Kallista“ on üks väga südamelähedane, aga eks neid lemmikuid on veel üsna mitmeid.

Millised on teie tulevikuplaanid?

Kaupo: Ma usun, et muusikalainel me ikka jätkame. Meritilgi on suured sooloprojektid püsti. Talle kirjutab praegu Peeter Kaljuste Records 2000 (suurima turuosaga Eesti plaadifirma toimetus) all laule. Merit on lauludega praegu mitmetes raadioedetabelites sees. Seal on siis natuke popimat asja. Aga perebändina katsume ikka koos laulda, niipalju kui meil aega ja võimalust on.

Märten õpib praegu klassikalist kitarri. Samuti tegeletakse meie peres näitlemisega. Ega väga konkreetseid plaane saagi teha, sest otseselt näitlejaks ei plaani keegi saada. Aga pigem siis näitlevaks lauljaks.

2017. aasta suvel toimunud XII noorte tantsupeol aitasid tuhandete tantsijate kõrval jutustada Koidu ja Hämariku lugu kolm laulvat peategelast – Koit (Hardo Adamson), Hämarik (Merit Männiste) ning Vanaisa (Ivo Linna). Foto: Timo Arbeiter

Merit: Vaatame, kuidas läheb.

Kellega te tahaksite koos esineda?

Merit: Tegelikult on elu andnud võimaluse väga huvitavate artistidega esineda.

Kaupo: Enamus Eesti artistidega oleme koostööd teinud ja lava jaganud. Märten on laulnud koos Ott Leplandiga, Birgit Õigemeelega, Karl-Erik Taukariga, Uku Suvistega, Kalle Sepaga ja Märt Müürisepaga.

Merit: Aga Willie Nelson?

Kaupo: Välismaa muusikutest on Willie Nelson küll üks mu lemmikutest, aga ma ei oska nüüd öelda kas just koos temaga esineda…

Aga kui juba nii küsiti, siis mulle meeldiks esineda koos Dolly Partoniga.

Märten: Mul võib-olla ei olegi praegu välja kujunenud sellist lemmikartisti. Mulle sobib Meritiga ka täitsa esineda.

Milliseid pille te mängite?

Kaupo: Ma mängin kitarri ja suupilli.

Märten: Mina mängin klassikalist kitarri, siis elektroakustilist kitarri, ukulelet, mida olen ise õppinud, klaverit ja rütmipille.

Merit: Mina mängin viiulit ja klaverit.

Märten: Ja siis me laulame ka natuke.

Kas on olnud mingeid eriti meeldejäävaid sündmusi esinedes?

Merit Männiste Pipi Pikksukk kehastamas. Foto: Postimees

Kaupo: Meie ei ole purjus rokkarid, kellel juhtub alatihti midagi. Nendel on lõputult memuaare, et rääkida. Aga seda ei saa öelda, et meil üldse ei juhtuks. Merit räägi, kuidas Sa oma 17. sünnipäeva tähistasid.

Merit: Estonia teater oli Pipi Pikksuka etendusega Ugalas külalisetendusi andmas. Oli plaanis teha kaks etendust. Käis esimese etenduse teine vaatus ning seal on selline stseen, kus röövlid tulevad Pipit külastama. Ja mina olen seal Pipina hästi raskes rahakirstus. Ma pidin kaane üles lükkama ja vaatama, et kes meile külla tulevad. Ja Härra Nilsson, keda mängis Alo Kurvits, otsustas röövleid natuke hirmutada ja tuli oma valge linaga sinna ja mängis kummitust. Igatahes suur madin läks selle kirstu ümber lahti. Ja Härra Nilsson, läks kogemata kirstu vastu nii, et kaas kukkus alla tagasi kinni ja mu pea jäi sinna vahele. Ma ei mäleta, et oleks olnud valus, järelikult oli mingi šokiseisund. Vaatan dirigenti, tema oli näost ära ja sain aru, et midagi on kahtlast. Terve lava oli verd täis. Ise mõtlen, et noh lapsed, saitegi nüüd lasteetenduse. Ütlesin röövlitele, et nad tantsiksid pisut ilma minuta. Ise suundusin lava taha, kus inimesed olid juba plaastrite ja medikamentidega valmis ja panid haava kinni. Tegin etenduse lõpuni. Ilmselt tagumistes ridades ei saadud sellest arugi, et midagi vahepeal juhtus. Enne teist etendust käisin traumapunktis, kus kulm kinni õmmeldi. Kaks nädalat käisin päikeseprillidega ja silma ümbrus oli  vikerkaarevärviline.

Aga etendustel ikka juhtub.

Kallista – Männiste Perebänd. https://www.youtube.com/watch?v=mIrb0oR29AY

Kas te olete välismaal ka esinemas käinud või tahaksite minna kuhugi?

Merit: Perebändina küll ei ole.

Kaupo: Üksikult küll oleme, aga perebändina jah mitte. Üks huvitav projekt on küll tulemas, aga sellest on ilmselt vara rääkida. Lähme võib-olla isegi üle ookeani.

Kus teid võib veel esinemas näha?

Kaupo: Kõikjal üle Eesti. Me elame Kohilas – Tallinna külje all, aga Tallinnas esineme ilmselt kõige vähem. Lõuna-Eestist ja saartelt on meid väga palju esinema kutsutud.

Lemmikfilm, mille tegelastele olete hääle andnud?

Märten: Kus me oleme koos lugenud oli „Rio 2“.

Kaupo: Minule avaldas muljet multikas „Coco“, see jookseb hetkel ka kinodes. Merit dubleeris seal samuti. „Coco“võitis Kuldgloobuse ja arvatavasti võidab ka Oscari. Ilmselt on see möödunud aasta parim multikas. „Kastitrollid“ on lahe film, „Kalapoeg Nemo“, „Hea dinosaurus“. Neid on päris mitmeid.

Aga teatrietetendustest?

Märten kehastades Robertit koos Maryga,
keda mängib Teele Kaljuvee O`Brock lavastuses „Kapten Granti lapsed“
Foto: Jaanus Laagriküll

Kaupo: Märten osales kolm suve tagasi Lennusadamas lavastatud nukuetenduses „Kapten Granti lapsed“. Üks põnev ettevõtmine oli aastapäevad tagasi ERMi avamiseks loodud etendus, kus Märtenil oli võimalus kaasa teha. See oli üsna karm, sest kuu aega elas ta Tartus üksi hotellis ja põdes seal, sest tal oli samal ajal ees 9. klassi lõpetamine. Minu meelest mõtles ta liiga palju kooli peale, kuigi sai kõik asjad tehtud.

Märten: Mul oli hästi palju sõpru seal ümberringi, aga kohe kui proovid lõppesid, läksin hotelli ja õppisin hilisööni. Pärast oli kahju küll, et seda aega sain vähem nautida kui oleksin soovinud.

Kaupo: Üks vahva projekt jõuab kätte aprillis, kui Estonias hakkavad muusikali Buratino proovid, sest Märten hakkab Buratino osatäitjaks.

Merit: Märten on kinnitatud minu kolleegiks Estonias.

Palju esinemised segavad õppimist.

Märten: Praegu ei ole väga seganud. Sageli kaugemasse esinemiskohta sõites on mul õpikud kaasas ja ma püüan teel olles õppida.

Merit: Oleme mõlemad kohusetundlikud. Kui on koolis keerulised asjad, siis keskendume koolile ka. Isegi kui on vaja autos õppida.

Suur tänu intervjuu eest!

Pildid Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi kontserdilt. Fotod: Maria Mägi