Reedel, 27. mail, mõtles Kilingi-Nõmme Gümnaasium vaid rohelisi mõtteid. Toimus õpilaste endi ideest alguse saanud keskkonnateadlik koolipäev TÄNA PAREM, HOMME PARIM!
Korraldusmeeskonna poolt oli õpilastele organiseeritud ligi 30 erinevat õpituba, mille tegevusi viisid läbi nii meie enda kooli õpilased, õpetajad, lapsevanemad kui ka oma ala eksperdid erinevatest eluvaldkondadest. Kõikide töötubade eesmärk oli tõsta õpilaste teadlikkust keskkonnast ja süstida neisse rohelist mõtlemist. Korraldusmeeskonda kuulusid õpetajad Laine Ülemaante, Pille Kadak ja Thea Perm ning õpilased Sandra Kivimurru, Markus Kaljur, Gertrud Liebenau, Rasmus Rist ja Margaret Klettenberg. Nende õpilaste võistkond KiNG Rohelendurid võitiski oma projektipäeva ideega konkursil “Rohelend Rakett69-ga” I koha ja saavad auhinnaks reisi Brüsselisse.
Toimetuse liikmed käisid päeva jooksul väga erinevates töötubades ja lisaks uutele teadmistele uurisid, mis on juhendaja jaoks “roheline mõtlemine”
Liisa Rennel avas oma esimeses töötoas, mille teemaks oli “Jätkusuutlik garderoob”, õpilaste silmad
selles valdkonnas, millist mõju rõivatööstus keskkonnale avaldab. Samas andis ta kohe praktilisi näpunäiteid, kuidas oma garderoob jätkusuutlikumaks muuta. Teises praktilises õpitoas juhtis Liisa Rennel tähelepanu samuti teadlikule tarbimisele, aga nüüd juba keskkonnasõbraliku toiduvalmistamise näol. Õpilased said juhtnöörid, kuidas valmistada jogurtimaiust ning see oli vaid üks näide, kuidas muuta oma toidulaud keskkonnasõbralikumaks. Liisa Rennel rõhutas läbi mõlema töötoa just teadliku tarbimise tähtsust.
Kadri Manilets, kes töötab füsioterapeudina OÜ Terviseteras, vaatas oma töötoas koos lastega enda prügikorvi. Nimelt tekib sellises ametis oleval inimesel väga palju ühekordselt kasutatav
prügi, et tagada patsiendile hügieeniline protseduur. Kadri Manilets püüab oma töös leida lahendusi, mis oleksid keskkonnateadlikumad ja äraviskamist oleks vähem. Kadri
Manilets viis koos õpilastega läbi ka töötoa, mille eesmärgiks oli läbi kehalise liikumise stressi maandada. Laste jaoks oli oluline, et füsioterapeut andis neile nõu ja näitas, kuidas iseennast õigesti liigutades pingetest vabaneda.
Saarde käsitöökeskuse nobenäpud Mall Kuningas ja Maile Kreevs juhendasid, kuidas teksariidest lilleprossi teha. Uus pross valmis vanadest teksadest ja selle meisterdamiseks kasutati kääre, kartongi, haaknõela, teksariiet, niiti, kuuma liimi. See töötuba aitas märgata, kuidas vanadest asjadest saab midagi väga ilusat ja korralikku teha. Mall Kuningas lisas, et kindlasti aitab selline tegevus tõsta noorte keskkonnateadlikkust, sest ei osteta uusi asju ja kasutatakse vanu ära.
Vaprushelmeste töötuba Signe Vahtramäe juhendamisel võttis oma eesmärgiks tõsta teadlikkust vähihaigete laste olukorrast. Õpilased valmistasid värvilisest savist helmeid, mis saadetakse haiglatesse, kus haige laps oma vapruse eest pärast igat meditsiinilist protseduuri väikese helme saab.
11. klassi õpilane Frederik Voolmaa selgitas oma töötoas õpilastele, mis on digiprügi ja milline kahju sellel keskkonnale on. Nimelt toodavad kõik pildid ja failid palju CO2-e. Õpilased said kohe oma uusi teadmisi arvutis ja nutiseadmes rakendada, sest kustutati ära ebavajalikke e-kirju, fotosid, videoid ja programme. Õpilaste jaoks oli hämmastav uus teadmine, et ka failide kustutamine päästab maailma. Frederik loodab, et kaasõpilased oskavad tema töötoast saadud teadmisi ka hiljem rakendada ning kasutavad seeläbi loodust säästlikumalt.
Õpetajad Ly Rätsep ja Regina Arnemann panid õpilastele läbi oma loodusviktoriini südamele, et nad jätaksid endast meie keskkonda maha võimalikult väikese jalajälje. Viktoriinis pidid lapsed teadma taimi ja loomi, kes on kaitsealused ning kelle elu oleks ohus, kui inimene ei teadvusta seda ja ei tegele nende kaitsmisega.
Reine Klettenberg juhendas oma töötoas, kuidas erinevatest lõngajääkidest lõngapallikesi teha. Laste valmistatud
lõngatutid lähevad Viljandi pärimusmuusika festivali kujunduseks. Lõngatuttide tegemiseks läks vaja kahte papprõngast, lõnga ja niiti. Õpetaja on oma rohelise mõtlemisega eeskujuks, sest tekitab võimalikult vähe prügi ja kasvatab ka oma toidu ise.
Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õpilased külastasid keskkonna teadlikkuse päeva puhul kohalikku reovee puhastamise jaama. Jaama töötamise põhimõtteid tutvustas Margus Kukk.
Käsitöö õpetaja Saima Tõigasti eestvedamisel said õpilased toidu valmistamise töötoas valmistada erinevaid roogi. Õppeköögis tegid lapsed kaneelisuhkru krõpse, juustu-suitsuvorsti pirukaid ja magustoitu Taani talutüdruk. Õpetaja Saima juhtis tähelepanu ka just sellele, et kõik toidujäägid saaks kodustes köökides ära kasutatud ning midagi ei maanduks kergekäeliselt prügisse.
Erinevaid rohemõtlemisele suunatud tegevusi mahtus kolme õppetunni sisse veelgi.
FOTOD: Kätlin Laur