17. novembril leidis aset üleriigiline töövarjupäev.
Kuna loomaarsti töö tundub mulle meeletult huvitav ja see oleks amet, mida isegi tulevikus meelsasti teeksin, siis võtsin ühendust Pärnu Väikeloomakliinikuga. Kliiniku jaoks oli kellegi töövarjutamine midagi, mida nad varem teinud ei ole, kuid nad võtsid mind siiski hea meelega vastu. Minu töövarjuks olemine erines veidi ka tavapärasest. Nimelt ei olnud mul ühtegi konkreetset isikut, kelle kannul ma käima oleksin pidanud, mul oli võimalus terves kliinikus vabalt ringi liikuda ja erinevate arstide tööd jälgida.
Tööd alustasin kell 9:00 hommikul. Võin juba etterutates mainida, et kuigi tööpäev oli väga pikk, ei tekkinud kordagi igavust. Alati leidus keegi, kes vajas abi, või mõni tegevus, mis vajas tegemist. Enamjaolt toodi kliinikusse kasse ja koeri, kuid minu sealviibimise ajal kohtasin ka rotte, hiiri, jäneseid ja siili, kellest viimane pidavat kliinikus tõeline haruldus olema.
Lisaks tavapärastele protseduuridele oli mul võimalus uudistada kliiniku laboripoolset osa, müügisaali ning jälgida operatsioonide ja röntgenipiltide tegemist.
Minu tööpäev lõppes kell 16:00. Võin ausalt öelda, et kliinikust oli päris kurb lahkuda, sest nii loomad kui ka inimesed, keda ma tol päeval kohtasin olid väga vahvad ning sõbralikud.
Kokkuvõttes tahaksin kõikidele gümnasistidele südamele panna, et nad haaraksid sellistest võimalustest kinni, sest kogemus ja julgus mida sa töövarjupäevalt saad on tulevikus väga abiks.
