Oma tagasiside ühest koolipäevast kirjutab Kirjatarga toimetuse endine liige Kerli Kore, kes lõpetas gümnaasiumi 2013. aastal.
Võib öelda, et juba pool aastat tagasi sain kutse Kirjatarga meeskonnaliikmelt Luise Maria Tallolt eksperimendi raames tulla tagasi kooli erinevaid tunde vaatlema. Ülikool ja muu elu on aga nõudnud oma aja ja oma lubaduse sain täita 13. veebruaril.
Koolilehe toimetus jättis mulle eksperimendi läbiviimiseks vabad käed. Vabadus on küll uskumatult meeldiv, kuid samas ka keeruline, sest lõpuks tuleb mingisugune fookus valida, et asjast üldse asja saaks.
Pikkade arutluste tulemusel võtsin nõuks osaleda tundides, mis minu ajal olid oma tasemelt nõrgad või oleks just taolist ainet soovinud. Sõelusin tunniplaanist välja erinevate vanuseklasside tunde. Osalesin nii gümnasistide kui ka põhikooli tundides.
Ma tahan väga tänada kõiki õpetajaid, kes mind soojalt vastu võtsid ja lubasid tunde vaadelda. Tean, et igasugune võõrvaatlus siiski paneb südame kiiremini põksuma, olenemata selle eesmärgist. Seda kinnitasid eriti ehedalt õhevile aetud õpilased tunnis.
Seesamune fakt annab tunnistust ka sellest, et tegelikkuses puudub mul autentne tagasiside tundidest. Mäletan enda kooliajast, et välisvaatleja klassiruumis viibimisel kas õpetaja pingutas rohkem või õpilased väljusid erutusest kontrolli alt, seega ei tasu järgnevat päris puhta tõena ka võtta.
Annan koolipäeva edasi täpselt sellises järjekorras nagu see oli. Tundides jälgisin eelkõige tunni korda, aine edasi andmist ja õpilaste osalust. Eeldasin „nutifonide“ invasiooni.
Minu koolipäev Kilingi-Nõmme Gümnaasiumis algas 6. klassi kunstitunniga, mida andis õpetaja Kadri Karon.
Miks ma külastasin kunstitundi?
Sel ajal kui mina astusin esimesed sammud suures majas, valmistus oma headuses tuntud kunstiõpetaja Asta Suss pensionile minema. Legendaarse ja väga heal tasemel õpetajaga sain veeta ainult aasta (oma mälu järgi). Kuuendast klassist tuli uus õpetaja, kes ei suutnud klassis distsipliini hoida (minu tolleaegne klass koosnes ka parajatest pujäänidest, kes tekitasid kõigile peavalu, sealhulgas ka iseendile). Tund, millest olin unistanud, muutus mõttetuks. Kohalolu oli siiski kohustuslik. Minu soov õppida joonistama, maalima ja arendada end kunstivallas jäi ootama paremaid aegu. Otsustasin vaadata, kuidas on lood praegu.
- klass kunstitund Kadri Karon
- Uskumatu, aga ma olin juba unustanud, et tunni alguses seistakse püsti, teretatakse viisakalt ning seejärel pöördutakse õppetöö juurde.
- Nautisin väga, kuidas klassijuhataja oma klassiga suhtles. Kiirelt arutleti viimase aja sündmusi ja lahendati pisiprobleeme. Seejärel liiguti ainetunni juurde, mis oli ühendatud kooli huvitegevusega. Minu arust väga tervitatav tegevus. Mida rohkem põhikoolis suudetakse erinevaid asju kombineerida ja ühendada, seda parem. Päriselus on sellest väga palju lastel kasu.
- Lisaks sellele, pani õpetaja kogu klassi ühise eesmärgi nimel tööle. Koostöö arendamine on äärmiselt oluline, seda eriti klassisiseselt. Oluline oli seejuures, et õpetaja oli suunaja ja lapsed teostajad.
- Üleüldiselt pean ära mainima, et vaatamata välisvaatlejale, valitses klassis äärmiselt mõnus ja positiivne atmosfäär.
- Mulle üllatuseks ja lausa kadestamiseks, sain teada, et koolil on eraldi savi- ja klaasitöö ruum. Oleks vaid minu ajal selliseid võimalusi olnud!
- Tund möödub uskumatult kiiresti! Kuidas 45 minutiga üldse midagi jõutakse tunnis ära teha?
- Tunni jooksul pöörab õpetaja õpilase tähelepanu ka pisematele detailidele. Näiteks, kuidas pöörduda õpetaja poole, kui on soov minna WC-sse. Taoline lihtne ja väike märkus annab noorele inimesele märkamatult juhiseid tulevikuks ja väike meeldetuletus igasuguse käitumise kohta tagab selle, et õpilane tegelikult automaatselt oskab ennast ülal pidada ka väljaspool tundi.
- Tunni lõpus ärgitab õpetaja noori osa võtma kooli erinevatest huvitegevustest ja üheskoos valmistatakse sõbrapäeva kaarte. Minu jaoks jällegi oluline tegevus juba sellest aspektist, et suunab õpilaste tähelepanu mujale kui nutitelefonid ja virtuaalreaalsus.
Kadri Karoni kommentaar: Valmistasime selles tunnis Playboxi etteaste jaoks papist muusikariistu.
Miks ma külastasin valikaine tundi usundiõpetust?
Minu ajal sellist ainet ei olnud. Küll aga näen, et aine on tänapäeva maailmas oluline. Kogu maailma kultuur baseerub religioonidel. Ja selleks, et olla maailmakodanik on vaja taustateadmisi. Soovisin näha milline on see ainetund.
12. Ja 11. klass valikaine/ usundiõpetus Helle Berg
- 11. klass hilines tundi. 12. klass oli lihtsalt uimane. Sain koheselt teada, et hilinejad peavad järgmine tund vastama. Olen sellega täitsa päri ja arvan, et tegemist on mõistliku kokkuleppelise reegliga, sest 45 minutit tundi on äärmiselt lühike aeg ja kui algusega venitatakse, häiritakse sellega kogu ainekava läbivõtmist.
- Tunnis täideti töölehte. Isiklikult arvan, et need on väga kasulikud, informatiivsed, õpilasele mugavad ja head õppematerjalid. Kui gümnasistid kunagi ülikooli jõuavad, saavad nad sellest paremini aru! 😉
- Vaatlejana ajas mind närvi, et tagapingipoisid veetsid oma tunni nutitelefonides küürutades ja õpetajat järgi tehes. Lugupidamatu! Seejuures arvan, et õpetaja käitus õigesti, kui ei näägutanud poiste kallal, vaid keskendus neile õpilastele, kes tahtsid õppida. Ei saa õpetada inimest, kes ise ei taha õppida.
- Ma väga nautisin õpetaja aktiivsust ja aine informatiivset ning huvitavat edasi andmist.
- Lisaks sellele oli hea näha, et õpetaja tunneb oma õpilasi. Samas suhtub neisse kui täiskasvanud inimestesse.
- 10:46 märkasid nutitelefoni poisid, et klassis on vaatleja. Ja pealegi, tal on villased sokid!! Mis ühtlasi iseloomustab veidi ka tervet päeva. Nimelt veetsin terve päeva villastes sokkides, ehk ma ei olnud saabastega ega sisejalanõudes, vaid villastes sokkides. Kultuuriakadeemias olen ma nii igapäevaselt. Nii on mugav, soe ja kodune ning minu jaoks on oluline tunda end mugavalt kohas, kus ma veedan enamuse oma päevast. Seega, kõik, kes te sel päeval selle üle pead murdsite ja muretsesite, ma kinnitan, et mul oli kõik väga hästi! Ja pooldan, et ka keskkooli õpilased peaksid end koolis hästi ja mugavalt tundma!
- 10:57 alustasid tagapingi nutisõbrad töölehtedega tööd. Täpselt siis, kui õpetaja oli lõpetanud informatiivse ettekande kogu tunni teemast. Oot! Ei, valehäire, nad ikkagi ei asunud tunnitööd tagantjärgi tegema. Lihtsalt korraks uudistasid, et mis need paberid on.
- Üleüldiselt olid noored tunnis osavõtlikud, va nutipoisid. Küll aga võttis muigele, et sama infot, mida õpetaja juba neli korda tunnis kõva häälega oli öelnud, küsiti veel kolm korda üle.
Kokkuvõttes oli tegemist sellise tunniga, millest omal ajal suurt puudust tundsin. Ülikoolis olen selle teema tagantjärgi kõik iseseisvalt juurde õppinud, kuid oleks võinud baasteadmised juba gümnaasiumis omandada. Seega, väga loodan, et gümnasistid tegelikult väärtustaksid seda tundi ja võtaksid sealt kaasa maksimaalsed teadmised. Tänapäeva maailmas on need üliolulised! Eriti kasulikud neile, kes kavatsevad jätkata kultuuri ja kunstide vallas.
Helle Bergi kommentaar: See 11. klassi hilinemine ei olnud tavaline, nad tulid klassijuhataja tunnist. Ehkki mul on küll komme hilinejatel lasta järgmine tund vastata, siis see oli tegelikult erand. Usundiõpetuses on korraga 31 õpilast, sellest ka see, et need nutipoisid seal taga laiselda said :). Tavatunnis ma sellist asja ei luba.
Miks ma külastasin muusikatundi?
Minu esimesel muusikaõpetajal oli veidi probleeme tunni distsipliiniga, kuid tunnid olid sisukad ja viidi läbi erinevaid projekte, õpiti muusikaajalugu, lauldi hindele pähe õpitud laule jne. Minu kooliaja lõpu poole toimus õpetaja vahetus ja jätkas Elon Miisna. Mees, kellest räägiti suurepäraseid lugusid, kuidas ta suudab koolitada hõbekõrisid. Minu mäletamist mööda teda tunnis austati. Tunnis oli vaba õhkkond ja olemine, kuid sisu oli minu arust nõrgem kui varem.
- klass muusika Elon Miisna
- Tund algas seismise ja viisaka teretamisega.
- Tuli välja, et tegemist oli „igava“ laulutunniga, ehk muusikateooriat ei võetud. Selle tegi mulle õpetaja selgeks nii tunni alguses kui ka lõpus. See veidi häiris mind, sest laulutund oli minu jaoks omal ajal kõige lõbusam ja mõnusam tund.
- Esimeseks lauluks oli hümn. Õpetaja provotseeris, ärgitas ja muutis asja mänguliseks. Õhutas kooslaulmisele. Seletas ära, missugused on hümniga seotud traditsioonid ja kombed. Lisas juurde ka üldisi huvitavaid silmaringi laiendavaid fakte. Seletas lahti laulmise spetsiifikat. Paraku aga kuulas teda tähelepanelikkusega vaid väike osa klassist.
- Tuli välja, et tänapäeva õpilased ei oska laulda ega noodikirja lugeda. Rääkimata laulmise nautimisest. Eriti selgelt tuli see ilmsiks kahekesi klassi ees lauldes.
- Kas ettelaulmisel ei peagi enam laulud peas olema?
- Kõige raskem oligi vaadelda klassi ees paaris laulmist. Ülejäänud klassikaaslased tekitasid eeslauljates väga ebameeldiva olemise. Teiste esinemise ajal filmiti ja jutustati. Õpetaja küll pööras sellele tähelepanu, kuid tunni distsipliin oli üldiselt paigast ära. Pooldan igati vaba õhkkonda ja olemist, kuid tegemist oli tõsise olukorraga, kus rikuti teise õigusi ja minu nägemise järgi oleks nõudnud karmimat sekkumist, kui paar hõiget laulmise vahele.
- Rõõmustav oli näha, et õpilaste endi valitud laule lauldi siiski veidi rohkem kaasa. Küll aga kasutati tunni aega rohkem niisama esinemise aka lollitamise jaoks.
Miks ka külastasin vene keele tundi?
Pean tunnistama, et minu B-keel oli saksa keel, ehk kui mina kuuendas olin, õppisin ma teise keelena saksa keelt. Alles gümnaasiumis asusin õppima vene keelt. Küll aga oli antud aine tase madal ja kolm aastat keeleõpet pole mulle andnud muud, kui et oskan vene keele tähtedes lugeda, teretada, vabandada ja paari looma nimetada. Täpsemalt siga ja kana! Samuti mängis tunni vaatlemisotsuses rolli, et tegemist oli minu jaoks uue pedagoogiga. Olin põnevil ja huvitatud, kuidas ta töötab.
- klass vene keel, õpetaja Regina Arnemann
- Oh, kui äge, oh, kui mänguline ja lustlik! Tundi alustati vene keeles liisusalmi lugemisega. Tunnistan, et mina seda ei oska!
- Võib-olla oleks õpetaja võinud veidi rohkem vene keeles rääkida, aga samas teooria edasi andmisel on eesti keel loogiline. Peamine, et kõik aru saaksid.
- Pärast teooriat toimus loov lähenemine selle kinnitamiseks. Näiteks, õpetaja ütles klassi ees erinevaid sõnu. Meessoost sõnade puhul pidid püsti seisma poisid. Naissoost sõnade puhul tüdrukud. Kesksoost sõnade puhul pidid kõik tõusma. Üks lihtne, aga elevust tekitav ülesanne, mis arendab keeletaju.
- Lapsed veidi erutusid kui päike pilve tagant piilus, kuid see on ka täiesti normaalne, sest päike ongi Eesti talvel haruldus ja oleks imelik, kui me sellest välja ei teeks.
- Klassis oli väga mõnus olemine ja sõbralik atmosfäär. Distsipliiniga probleeme ei olnud. Ja kuna tegu oli klassiga, kellega olin oma päeva alustanud, võeti mind väga soojalt vastu.
- Antud tund tekitas minus soovi ajas tagasi rännata ja vene keelt õppida.
Regina Arnemanni kommentaar: Kuna vene keele tund ei olnud 6.a jaoks esimene, kus Kerli viibis külalisena, siis tema kohalolek ei seganud tundi. Õpilased olid täpselt sellised, nagu alati, ehk siis tublid. Ainus, millest puudust tundsin, oli kohene tagasiside mulle. Oleksin tahtnud ise ka teada mis külalisele silma hakkas ja mis häiris.
Miks ma külastasin inglise keele tundi?
Minu jaoks on inglise keel olnud alati väga lihtne, loogiline ja arusaadav. Küll aga mäletan, et põhikooli alguses oli keeletunni tase madal. Seega, arvasin, et võiks seda tundi siiski vaadelda. Tundi andis minu jaoks võõras õpetaja, seega olin väga põnevil, et kuidas ta lastega töötab.
5.b klass inglise keel, Kairi Kaldoja
- Tegemist oli klassijuhataja antava tunniga. Seetõttu läks ainetunni algusega ka veidi aega, sest vahepealsed erinevad sündmused oli tarvis õpetajale ette kanda.
- Keele tund toimus 80% ulatuses võõrkeeles. Super! Nii peabki.
- Õpilased olid uskumatult palju valmis vastama. Järelikult on õpetaja suutnud keeletunni atraktiivseks ja lastele vastuvõetavaks muuta.
- Õpetaja parandas toredasti hääldusvigu. Pöördus personaalselt õpilase poole, kes maha kippus jääma ja aitas järje peale.
- Mulle meeldis, et õpetaja ei piirdunud koduse ülesande ülevaatamisel ainult ühe lapse vastusega, vaid ühe küsimuse erinevaid vastuseid arutati, analüüsiti ja seletati vastavalt vanuseklassile lahti. Grammatikavigasid parandati peamiselt suuliselt. Nendel lastel, kes rohkem grammatikaga hädas olid, parandas õpetaja vead vabal momendil kiiresti ära.
Kairi Kaldoja kommentaar: Kõik oli täpselt nii kuis kirjeldatud 🙂 Tore kui on noori kes tunnevad huvi meie tegemiste vastu.
Valmistusin andma kõva kriitikat, kuid olen positiivselt üllatunud kuidas asjalood on. Tunnid on sisukad, intensiivsed ja vastavalt vajadusele mängulised. Kuid nagu ikka on ühes meepotis ka tilgake tõrva. Ja see on aegumatu probleem distsipliiniga. Soovin õpetajatele meelekindlust sellega maadlemisel!
Üks väga suur tunnustus kooli juhtkonnale, et vanemate klasside söögivahetunni probleem on lahendatud. Võib väljendada vaid kahjutunnet, et selle peale varem ei tuldud. J
Nagu ka eeldasin, nägin väga palju nutitelefonide olemasolu tunnis ja nendega teistele ka liiga tegemist. Nutiseadmed ei puudunud ka vahetunnist. Lausa hirmutav oli näha kõverate kaeladega noori inimesi. Või noh… koridorid olid ikkagi suhteliselt tühjad, kuid needki, keda näha oli, veetsid oma aju puhkamise aja virtuaalsuses.
Üleüldiselt möödus päev helikiirusel. Võtan kõigi õpilaste ees austusest mütsi maha, sest koolipäevad on meeletult intensiivsed. Päevas viis erinevat teemat läbi käia ja omada vaheajal ainult 10 minutit pausi ajule, on väsitav. Tõenäoliselt on lapsed siiski vastuvõtlikumad, agaramad ja vastupidavamad kui täiskasvanud, sest on ka süsteemis sees ning aastaid harjutanud, kuid siiski!
Kui päeva alguses olin tohutu entusiast ja veidi isegi kadestasin lapsi, et nad saavad veel põhikoolis ja gümnaasiumis käia, siis päeva lõpuks olin veendunud, et teist korda enam sama rada läbi käia ei sooviks. Ühest korrast täitsa piisab.
