Halloweeni peetakse 31. oktoobri ööl vastu 1. novembrit. Seda päeva peetakse ka paljudes koolides Eestis. Seetõttu väike ülevaade halloweenist Wikipedia põhjal.
Halloween langeb kokku Läänekristliku pühakutepäevaga. Ajaloolaste arvates on selle juured tõenäoliselt paganlikes
ja keldi rituaalides.
Väljarändajate (ilmselt iirlaste) poolt Ameerikas juurutatud ja nüüd ringiga Ameerikasse “tagasi toodud” tähtpäev. Põhitunnuseks on õõnes kõrvits, millele on külje peale sisse lõigatud nägu ja sisse pandud küünal – kõrvitsalatern.
Kõrvitsalaternaid hakati tegema alles Ameerikas, sest kõrvits on ameerika päritolu taim ja varem neid Euroopas ei tuntud. Laterna valmistamise komme ise on pärit 18. sajandist, mil Iirimaal hakkas levima komme tuua Samhaini ühislõkkelt koju süsi õõnestatud kaalika sees. Sarnaseid laternaid valmistati aga ka naerist, kaalikast, peedist või kartulist.
Samuti kasutatakse võimalust kostümeeritult ringi liikuda. Lapsed “kollitavad” naabreid, seades neid valiku ette: “Komm või pomm (otsetõlkes: trikk või komm)? Triki all mõeldakse mingit vempu. Kui naaber on külaliste tulekuks valmistunud, jagab ta näiteks komme. Kui aga keeldub, võib ta mingi vembu või trikiga arvestada. Pärast halloween’i on naabritel tükk aega detektiivitööd, et teada saada, kes selle või tolle maski taga end varjas, kuna sageli vahetavad poisid ja tüdrukud rõivad ja esinevad siis vastavalt. Juhul, kui ei ole võimalik korralikke kollimaske muretseda, korvab maski puudumise hea näomaaling.
Koolides on halloween samuti aktuaalne – enamasti tehakse kostüümi- või teemaõhtuid.
