07.12.2016 langetas Saarde Vallavolikogu otsuse – peatada ühinemisläbirääkimised Häädemeeste, Surju ja Tahkuranna vallaga. Otsustasin reporterina kajastada seda märgilise tähtsusega vallavolikogu koosolekut ning samuti ka päev varem toimunud kohtumist riigihalduse minister Mihhail Korbiga.
Selle aasta kolmandal veebruaril kinnitas Saarde vallavolikogu otsuse, millega tehti ettepanek Häädemeeste, Surju ja Tahkuranna vallavolikogudele läbirääkimiste alustamiseks. Sama otsusega anti volitused läbirääkimiste alustamiseks Andres Annastile (Saarde vallavanem), Väino Lillele (Saarde vallavolikogu esimees) ja Erli Aasametsale (Saarde vallavalitsuse liige ning Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi direktor). Kõik kolm valda, kellele ühinemisläbirääkimiste alustamise pakkumine tehti olid sellega ka nõus. Loodava valla pindalaks pidi kujunema ca 1600 ruutkilomeetrit ning rahvaarvuks ca 10 000 inimest.
Väino Lill lausus vallavolikogu istungil, et läbirääkimised on olnud keerulised. Tõepoolest võib Väino Lille sõnu uskuda, nimelt kui aastal 2005 ühinesid üheks haldusüksuseks Saarde Vald, Kilingi-Nõmme Linn ja Tali Vald olid kolme haldusüksuse vaated ning probleemid üsna ühed. Nüüd aga on ühe laua taga neli erineva vaatega valda – igal omad murekohad ning oma nägemus loodavast vallast. Õli valas veel tulle ka Häädemeeste vald, kes tegi omalt poolt ettepaneku ühinemisläbirääkimiste alustamiseks Tahkuranna ning Surju vallale.
Läbi üheksa kohtumise nelja valla vahel sai valmis ühinemislepingu kavand. Selle põhilisteks punktideks kujunesid, et ühinemine peaks olema lõpuni viidud 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimiste ajaks. Lisaks lepiti kokku, et rajatava valla keskus oleks logistilistel kaalutlustel Uulu külas ning Kilingi-Nõmme oleks lihtsalt vallasisene linn, mida käsitletaks kui tugi- toimepiirkonnakeskusena. Kuid ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni, heakorra jms haldamiseks luuakse ühine ettevõte, mis asuks Kilingi-Nõmme linnas.
Võib-olla jäigi tulevase omavalitsuse komistuskiviks just nimelt asukohapõhine vaidlus. Nimelt kehtis läbirääkimistel põhimõte, et igal vallal on rahva arvust olenemata üks hääl. Selle lihthäälte enamusega viidigi vallakeskus Uulu külla, Tahkuranna vallas.
Riigi tasandil umbusaldati riigireformi alustanud peaminister Taavi Rõivast, võimule tuli Keskerakonna, Sotsiaaldemokraatide ning Isamaa ja Res Publica liidu koalitsioon – uueks riigihalduse ministriks määrati vene juurtega Mihhail Korb. Oma esimestel nädalatel on Mihhail Korbil graafik üsna tihe – kohtub ta nimelt omavalitsustega. Mihhail Korb saabus ka oma “omavalitsuste tuuri” raames Saarde Valda. 06.12.2016 kohtumisel Saarde vallaga ei lubanud minister midagi.
Kohalolijad näitasid välja oma rahulolematust teadmatusega ning eelkõige jäi kõrvu kummitama erisuste taotlemise temaatika. Nimelt said Võrumaal mõned vallad erisuse haldusterritoriaalset korda muuta. Seda eeskätt Vene piiri ning kultuuri säilitamise põhjendustel. Kuid erisust ei saanud omavalitsused, mis asuvad vastu Läti Vabariigi piiri. Võib-olla tuleb tõtt vaadata eelkõige parlamendisaadikutega, kelle Pärnumaa inimesed valisid Riigikokku, sest just nimelt neil oleks olnud kõige suurem võim taotleda erisusi.
Lisaks tehti ministrile ning tema kaaskkonnale etteheiteid reeglite liiga raami surumisega – nimelt peab igas loodavas haldusüksuses elama vähemalt viis tuhat inimest. Saarde valla esindajad arutlesid, et mõistlik oleks igale omavalitsusele läheneda loovalt. Näiteks on praeguse Saarde Valla investeerimismahuks 600 000 eurot, valdade ühinemisel oleks mahuks 1 000 000 eurot. Samuti on Saarde vald üks kahest vallast Pärnumaal, kelle võimekus OECD metoodika kohaselt Rahandusministeeriumi andmeil on kasvavas trendis. Olgu öeldud, et OECD metoodika hõlmab maa- ja kinnisvara väärtust, rahvastikuprotsesse, valla finantsotsuseid – kokku ligi poolsada näitajat.
Kohtumine lõppes ministri lubadusega taaskohtuda. Selleks ajahetkeks oli juba signaal antud, et järgmisel päeval toimuval vallavolikogu istungil lükatakse tagasi ettepanek liitumiseks. Olgu siinkohal ka mainitud, et läbirääkimisi alustas just nimelt Saarde Vald, kuid nelja valla rahvaküsitluste kohaselt oli Saarde valla elanik ka kõige kriitilisem antud ühinemise suhtes. Saarde vallas käis hääletamas 625 inimest, kellest 553 olid ühinemise vastu. Häädemeeste vallas käis hääletamas 195 inimest, kellest 135 olid ühinemise vastu. Surju vallas käis hääletamas 51 inimest, kellest 39 olid ühinemise vastu. Tahkuranna vallas käis hääletamas 73 inimest, kellest 40 inimest olid ühinemise vastu.
Järgmisel päeval leidis aset vallavolikogu koosolek, mille kõige teravamaks teemaks oli loomulikult Ühinemislepingu ja selle lisade mitte kinnitamine. Enne volikogu istungit sain kommentaari ka vallavolikogu esimehelt – Väino Lillelt. Väino Lill kinnitas, et sisuliselt olid läbirääkimistel kõik partnerid võrdsed. Kuid kodutöö käigus leidsin vallavolikogu eelnõust väite, kus seisab: Saarde valla elanike jaoks on Uulu rajatav keskus logistiliselt heas asukohas, ei ole õige,sest vahemaa elaniku ja Uulus paikneva võimaliku keskuse teenuste vahel kaugeneb ja on pikem kui 60 minutit ühistranspordiga sõitu, seetõttu teenuste kättesaadavus halveneb oluliselt. Küsisin vallavolikogu esimehelt Häädemeestel ja Uulus elavate inimeste kohta, kes peaksid siis vallamajas käima hoopiski Kilingi-Nõmmes ning probleem hajutatatakse teiste valdade elanikele. Antud küsimuse peale lausus volikogu esimees, et antud küsimus tuleb volikogus arutamisele. Samuti oli ühinemisleppes kirjas, et loodav vald jätab alles teeninduspunktid nii Häädemeestele, Saardesse ning Surju – teeninduskeskuses saaks enamus vallakodanikke oma igapäevamuredele lahendused ning sõitu vallamajja ette võtma esialgu ei peaks.
Palusin Väino Lillel ka ennustada tulevat volikogu otsust. Volikogu esimees ei võtnud vabadust volikogu otsuseid ennustada ja usaldas volikogu antud küsimuse käsitlemisel. Kuid samal hommikul juba avaldas Pärnu Postimees artikli pealkirjaga “Saarde väljub Luitenõmme nelikust.”
Vallavolikogu istungil arutati ühinemislepingu küsimust pikalt. Arutati võimalikke stsenaariumeid ning leiti, et kõige mõistlikum on kuulata rahva häält ja lõpetada läbirääkimised Häädemeeste, Surju ja Tahkuranna vallaga. Saarde valla esindajate suurimaks pinnuks silmas kujuneski asjaolu, et ääremaastumise kartuses kardetakse ilma jääda ainukesest vallasisesest linnast. Samuti arvati, et Saarde Vald on omavalitsusena jätkusuutlik ning ühinemine vallaelanikele midagi üüratut juurde ei anna. Seega hääletatigi 12 poolt ja ühe vastuhäälega kõneluste lõpetamise poolt.
Kindlasti olid need kaks päeva Saarde vallajuhtidele väga tormilised ja märgilise tähendusega. Selle märgilise tähenduse positiivsust või negatiivsust oleks täna veidi vara ennustada. Kindel on aga see, et Saarde vald on Luitenõmme Valla kõnelustest eemaldunud ning ootab ekspertide hinnangut, mis hindab valla suutlikkust edasi toimida kui eraldiseisev haldusüksus.
Saarde vallarahvas on oma otsuse langetanud – kas on oodata brexitilikku ning valusat sõda regionaalhalduse spetsialistidega või suudetakse jääda eraldiseisva, töötava ning jätkusuutliku vallana näitab vaid aeg.